Sageli juhtub, et klient saadab meile pildi, mida tahab A3 või A4 mõõdus särgile trükkida ja on pettunud, kui ütleme, et see pilt trükkimiseks ei sobi, sest see on kas liiga väike või halva kvaliteediga. Mis sellel pildil siis viga on, ekraanil näeb ju ilus välja küll? Ja kas seda siis suuremaks teha ei saa?
Vaatame kõigepealt natuke pildi sisse. Kui digipilti vaadata suurendatult, on näha, et see koosneb väikestest värvilistest ruudukestest, ehk pikslitest, millest igaühel on oma heledus ja värvitoon.
Pikslite arvust sõltubki pildi suurus – mida rohkem piksleid, seda suurem on pilt. Aga mitte ainult – trüki puhul on oluline ka pildi resolutsioon. Resolutsioon näitab, kui palju piksleid on mahutatud ühele tollile – resolutsiooni mõõtühikuks ongi ppi (ingl. k. pixels per inch – pikslit tollile). Ekraanidel kuvamiseks mõeldud pildid on tavaliselt resolutsiooniga 72 ppi, ehk siis ühe tolli pikkusesse mahub 72 pikslit.
Näiteks A4 mõõdus (210 x 297 mm) pildi mõõt pikslites tuleb sellisel juhul 595 x 842 pikslit (595:72=8,26 tolli ehk 209,9 mm). Trüki jaoks aga on tavaliselt vaja resolutsiooni 300 ppi, ehk siis ühele tollile peab mahtuma 300 pikslit. Kui me nüüd võtame needsamad pikslid, mis meil eelmises näites moodustasid pildi mõõduga 210 x 297 mm ja teeme need nii palju väiksemaks, et 72 asemel mahuks neid tollile 300, siis jääb pildi mõõtudest järgi ainult 50 x 71 mm – natuke suurem kui tikutoos.
„Aga tehke siis pilti suuremaks,“ ütlete teie. Jah, tõesti, teatud määral saab pilti suurendada ilma, et pildi kvaliteet silmnähtavalt halveneks, aga mitte lõputult. Kujutage ette, et teil on puzzle mõõduga 1 x 1 m. Ühel heal päeval te leiate, et te ei taha enam nii suurt ja viskate osa tükke minema, nii et järele jääb puzzle mõõduga 0,5 x 0,5 m.
Järelejäänud tükid hakkavad endiselt kokku, pilt on täiesti äratuntav, nii et polegi nagu häda midagi. Siis aga mõtlete ümber, et tahaks ikka meetrist varianti tagasi. Paraku on pooled tükid juba ära visatud. Ei jää muud üle, kui puuduvate asemele uued joonistada. Kuna te enam täpselt ei tea, mis puuduvate tükkide peal oli, siis üritate kõrvalasuvate allesjäänud tükkide järgi oletada.
Nüüd on teil jälle meetrine puzzle, aga see pole ikkagi enam see – osa detaile on jäädavalt kadunud. Täpselt sama lugu, nagu puzzletükkidega, on ka pildi pikslitega. Pildi suurendamisel loob pilditöötlusprogramm olemasolevate vahele piksleid juurde, üritades kõrvalasuvate põhjal mõistatada loodavate pikslite värvitooni ja heledust. Need detailid, mis pildi vähendamisel kaduma läksid, on aga jäädavalt kadunud. Seega väheneb suurendamisel pildi kvaliteet – pilt muutub udusemaks ja vähem detailseks.
Pilt mõõduga 600 x 600 pikslit, vähendatuna 10 korda ja siis suurendatuna uuesti algse mõõduni.
See, kui palju mingit pilti suurendada annab, sõltub tema suurusest ja kvaliteedist. Pildi kvaliteet ongi teine asi, mis tihtipeale trükkimisel takistuseks saab. Netilehekülgedel surfates tuleb mõnikord ette, et pead tükk aega ootama, enne kui mõni suur pilt ennast alla laeb ja avaneb. Mida siis tehakse, et seda vältida – samas tahaks ju ikkagi pilkupüüdvat ekraanisuurust pilt oma kodulehele? JPG faili mahtu (kilobaitides) on võimalik tunduvalt vähendada, jättes pildi mõõdud, ehk pikslite arvu samaks. Mahu vähenemine peab tulema millegi arvelt ja selleks ongi pildi kvaliteet. Faili salvestamisel JPG-na pakitakse osa informatsiooni kokku – kõrvuti asetsevad sarnase värvi ja heledusega pikslid grupeeritakse suuremateks plokkideks.
Pakkimise tulemusena väheneb pildi detailsus ja erineva värvi ja heledusega alade piirjooned muutuvad udusemaks. Kui pildi mahtu vähendada mõõdukalt, siis inimsilm seda ei märka, mahu tugeval vähendamisel muutub aga pilt ruuduliseks. JPG faili ei ole soovitav korduvalt salvestada – avada pilditöötlusprogrammis ja salvestada uuesti – sest igal salvestamisega pakitakse pikslid uuesti pildi kvaliteet halveneb iga korraga.
Sama mõõduga pilt mahuga 150 kb ja 57 kb.
Kui tahta nüüd mahult väga väikeseks kokku pakitud pilti veel suurendama hakata, siis võib arvata, et midagi head sellest ei tule. Kuna trükitulemus sõltub paljuski failist, siis tuleks eelistada võimalikult suure mahu ja hea kvaliteediga faile. Kust neid siis saada? Parim valik on pildipankades (Adobe Stock Images, Shutterstock jne), kust saab osta sobiva suuruse ja korraliku kvaliteediga digitaalseid fotosid. Kui on aga tahtmine ise pildistada, siis tuleks kaamera seadistustes määrata pildi suuruseks maksimum ja kasutada kaamerast tulnud vähendamata pilti. Võimalusel võiks pildi salvestada TIF formaati, mis korduval salvestamisel pildi kvaliteeti ei muuda.
Kui tegemist ei ole fotodega (logod, graafika) ja oluline on trükis saavutada kindlaid värvitoone, siis tuleks eelistada vektorgraafika faile (.ai, .cdr, .pdf, .eps) mille puhul ei teki ühtegi eelpoolkirjeldatud probleemi – neid võib suurendada ja vähendada lõputult, ilma et kvaliteet sellest muutuks.